Vaimse tervise spetsialistidest on Eestis väga suur puudus.
Aita koolitada spetsialiste, mille tulemusena laieneb võrgustik, kellel on oskused laste vaimse tervise raskuste ennetamiseks.

Olukord numbrites – seis Eestis on halb

– Alaealiste (0-17-aastased) poolt toime pandud enesetapukatsete arv aastas on alates aastast 2015 järsult kasvanud – peaaegu kahekordseks
– Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetapu tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt

Vaimse tervise spetsialistidest on Eestis väga suur puudus,pole piisavalt psühhiaatreid, kliinilisi psühholooge, koolipsühholooge ja vaimse tervise õdesid.

“Räägime Lastest” on tõenduspõhine meetod – see on laste vaimse tervise raskusi ennetav lähenemisviis. “Räägime Lastest” (RL) on välja töötatud Soomes ning selle eesmärk on pakkuda peredele tuge, et ennetada igapäevaste takistuste muutumist vaimse tervise probleemiks.

Mida enam on “Räägime Lastest” meetodi kasutajaid ning mõtteviisi rakendajaid, seda rohkem suudame ennetada laste vaimse tervise probleeme. Aita ja pakume lastele koos tuge enne kui on liiga hilja.

Toeta laste vaimse tervise heategevuskampaaniat ühekordse annetusena või püsiannetusena!

Iga panus loeb.

Sihtasutus Colonna Heategevusfond
LHV Pank
EE627700771003249906


Sihtasutus Colonna Heategevusfond on liitunud annetuste kogumise hea tavaga ning on kantud
tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

“Räägime Lastest” metoodikast saab põhjalikumalt lugeda noorte vaimse tervise portaalist https://peaasi.ee/raagime-lastest/

2023. aasta heategevuskampaania “Aita lastel elada!” kutsus annetama laste vaimse tervise esmaabi koolitustesse

Colonna ja Peaasi.ee heategevuskampaaniaga koguti annetusi koolituste käivitamiseks, mis õpetavad noori ja lapsevanemaid märkama laste vaimse tervise muresid ning pakkuma esmast tuge. Vaimse tervise esmaabi koolituste korraldamiseks annetas Colonna Heategevusfond Peaasi.ee-le 131 360 eurot, mis võimaldab lisaks lapsevanematele pakkuda vaimse tervise esmaabi koolitusi ka teismelistele endile.

Uuringute järgi kogeb 33% teismelistest madalat vaimset heaolu, umbes kolmandik teismelistest on kurvad ja masendunud. Iga 10 noor tunneb, et tal ei ole kedagi, kellega oma mure jagada. Samal ajal on 82% teismeliste laste vanematest oma lapse vaimse tervise pärast mures ja ligi pooled (44%) ei tea, kas on piisavalt põhjust tegutseda.

“Paljud noored ega lapsevanemad ei ole kindlad, mida teha, kui laps nende poole oma vaimse tervise murega pöördub ega pruugi märgata vaimse tervise ohumärke. Oskus näha ja pakkuda esmast vaimse tervise alast toetust aitab vähendada vaimse tervise häirete süvenemist,” rääkis Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Selleks, et vaimse tervise esmabi koolitused esmakordselt lasteni ja lapsevanemateni jõuaksid, käivitavad Colonna Heategevusfond ja Peaasi.ee teadvustamise ja annetuste kogumise kampaania. “Annetuste toel pannakse kokku koolitusprogramm, mille eesmärk on suurendada laste vaimse tervise mure märkajaid ning esmase toe pakkujaid,” ütles Colonna juht Roberto de Silvestri. “On väga oluline, et lapsed tunneksid, et oma muredest on turvaline rääkida ja lapsevanemad oskaksid kuulata ja tegutseda.”

2024.aasta kevadel algavad koolitused kestavad korraga umbes 10 tundi ja on suunatud lastele ja noortele vanuses 11-14 eluaastat (5.-7. klass) ja lapsevanematele. Eesmärk on jõuda koolitustega 1 protsendini Eesti elanikest.

2018. aastal loodud Colonna Heategevusfond toetab laste tervishoidu, panustab nende haridusse ning sporditegevusse.

Colonna Heategevusfond kogus 2022. aastal annetusi Eesti maakonnahaiglatele erinevate elupäästavate seadmete ostmiseks, et tuua parimad abi saamise võimalused inimestele võimalikult lähedale. Üheksa maakonna haigla vahel jagati ära 109 000 annetusraha.

SA Läänemaa Haigla sai omale vastsündinute soojendusvoodi/elustamislaua, Lõuna-Eesti Haigla AS vajas loote südamelöökide ja emaka kokkutõmbe järgimiseks kardiotokograafi ehk KTG-d, SA Hiiumaa Haigla sünnitusosakond sai omale analgeesiaseade ja lisatarvikud, Kuressaare Haigla SA soetas sünnitus ja günekoloogia osakonda ultraheliaparaadi, SA Viljandi Haigla kasutab annetust Naistekliinikuleimetamistugitoolide soetamiseks, SA Narva Haigla soetas omale enneaegsete laste raviks mõeldud kuvöösi, AS Rakvere Haigla vajas uut kaasaegse tsünnitusvoodit; Põlva Haigla AS otsustas soetada omale vastsündinute kuulmisskriinigu aparaadi; SA Raplamaa Haigla soetas annetuse abil  lastele kõrvavaevuste diagnostikas mõeldud seadme tümpanomeeteri.

Annetajad panustasid Eestilaste parima võimaliku meditsiinilise abi kättesaadavusse võimalikult kodu lähedal. Seekordse heategevuse ühed suurimad eraisikutest annetajad olid Colonna asutajad Roberto de Silvestri ja Andrea Agostinone,  perekond Tanner ja perekond Rajur, aga ka ettevõtted Inbank, Your Office OÜ, Reterra Estate OÜ, Piletilevi, Olympia Group jt. Mõnikord loevad minutid ja abi lähedus võib olla määrav!

Colonna Heategevusfond panustas heategevusõhtul Ukraina SOS lasteküla laste toetuseks.

23. märtsil 2023 toimus Eesti saatkonnas Pariisis koostöös President Kersti Kaljulaidi Fondi algatatud heategevusõhtu Ukraina Zõtomõri piirkonna SOS lasteküla laste toetuseks. Ürituse eesmärk oli koguda 50 000 eurot, mis võimaldaks osta lastele sõja tõttu vaid distantsilt toimuva kooli jaoks vajalikud sülearvutid.

Colonna Heategevusfond panustas selle olulise eesmärgi nimel omalt poolt 17 500 eurot. Ülejäänud summa koguti annetuste ja heategevusloteriiga sündmusel kohapeal. Arvutid toimetatakse kohale Eesti saatkonna kaudu Kiievis. Heategevusõhtu tõi kokku ligi sadakond külalist, teiste seas olid kohal Prantsuse ja Eesti ettevõtjad, parlamendiliikmed, mõttekodalased, ajakirjanikud, aga ka Ukraina suursaadik Pariisis Vadym Omelchenko ja Ukraina saatkonna töötajad, aukülalisena oli kohal ka Prantsuse-Eesti sõprusrühma president Rahvusassamblees Luc Lamirault. Heategevusloterii auhindadeks oli annetatud Eesti ja Prantsuse kunstnike ja disainerite töid, raamatuid, Arvo Pärdi allkirjaga CD, restoranide kinkekaarte, kosmeetikatooted COTY grupi poolt ja muid väärikaid esemed. Colonna Heategevusfond jätkab laste toetamist ja annab mai lõpus üle muljetavaldava annetuse Eesti Maakonnahaiglatele erinevate oluliste aparaatide ostmiseks.

Head soovid jõuavad kogu maailmast praegu Ukrainani annetuste näol ning väljendavad inimeste vankumatut tahet seista Ukraina kõrval sellel raskel hetkel. Colonna Heategevusfond tegi annetuse Punasele Ristile, et saata Ukraina poole teele pehmed tekid ja beebikookonid soojendama neid, kes seda praegu kõige rohkem vajavad. Kutsume kõiki üles annetama Rahvusvahelisele Punasele Ristile redcross.ee või Eesti Pagulasabile, Mondole ja Ukraina Kultuurikeskusele – nende kolme Eesti MTÜ konto andmed asuvad ukrainaheaks.ee veebilehel. Iga pisemgi annetus on sõnum, mis nõuab valjuhäälselt agressiooni lõpetamist Ukrainas. Slava Ukraini!

Lühinägevus ehk müoopia tekib hinnanguliselt 20-30% alg- ja põhikooliealistest lastest. Lühinägevuse tekke riske saab aga vähendada, kui lapsed veedavad piisavalt aega õues ja annavad silmadele vajalikku puhkust.

Mis on lühinägevus?

Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raske selgena näha. Selle põhjuseks on asjaolu, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ning valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -kontaktläätsesid.

Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas. Müoopia tekib silma liiga kiirest ja ulatuslikust kasvust võrreldes lapse ealise normiga. Müoopia on definitsiooni järgi silma refraktsioon alates -0,5 dioptrist. Lühinägeva lapse miinusprillide tugevus suureneb ja müoopia võib süveneda väga erineva tasemeni. Suureks müoopiaks nimetatakse silma refraktsiooni alates -6 dioptrit. Üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva, sageli varases täiskasvanueas.

Kuidas aru saada, et laps on lühinägev?

Lühinägevuse sümptomid: 

Varane lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole eelkooliealisel lapsel mingeid probleeme ei kodus ega lasteaias. Ka kooli minnes võib laps istuda tavapäraselt klassiruumi keskmises pingis ja tahvlile üsna hästi näha. Üheks lühinägevuse sümptomiks on kissitamine tahvlile või televiisorit vaadates. Kui laps soovib õppeaasta edenedes istuda klassis ettepoole, sest ta ei näe enam tagumisest pingist, on see kindel märk lühinägevuse arengust. Samamoodi võib lühinägev laps vaadata televiisorit kodus väga lähedalt.

Kui palju esineb lühinägevust?

Kui aastal 2010 moodustasid müoobid 28% maailma rahvastikust, siis Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on aastaks 2050 maailmas 50% inimestest lühinägevad.

Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem. Euroopas jääb müoopia levimus mõnes riigis juba praegu 40–50% piiresse. Aasias räägitakse tänapäeval „müoopia epideemiast” – teatud piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias on 80–90%-l elanikest lühinägevus.

Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst Kadi Palumaa:

Euroopa riikides läbi viidud uuringute põhjal võime eeldada, et Eestis jääb müoopia levimus nooremates kooliastmetes umbes 10-20% vahele ning  vanemates kooliastmetes, põhikooli lõpuklassides on lühinägevaid lapsi umbes 20-30%.

Kliinilises praktikas oleme viimastel aastatel selgelt näinud müoopia laialdasemat levikut ning lühinägevus tekib tänapäeval üha sagedamini noorematel lastel. Eestis on õpilaste koguarv umbes 150 000. Kui hinnanguliselt neist on müoobid 30%, siis lühinägevusega lapsi on Eestis umbes 45 000.

2018–2019 ITK silmakliiniku arstide tehtud pilootuuringus esines 123 Tallinna koolilapse seas lühinägevust 31%.

Lühinägevuse tüsistused

Müoopia tekib lapseeas ja võib aastate jooksul oluliselt süveneda, viies potentsiaalselt nägemist ohustavate tüsistuste tekkele, nt kollatähni ja võrkkesta degeneratsioonid, võrkkesta rebendid ja irdumine, glaukoom, katarakt.

Lühinägevuse tüsistused on tingitud silma liigsest kasvust ja „väljavenimisest”. Müoopia võib tüsistuda nägemislanguse ja potentsiaalselt pimedusega. Umbes 10%-l müoopidest areneb maakuli müoopiline degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Lühinägevuse puhul on kõrgenenud risk ka glaukoomi ja võrkkesta irdumise tekkeks. Nende haiguste tulemusena tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu. Müoopidel on suurem risk katarakti ehk hallkae tekkeks, mida on võimalik kirurgiliselt ravida.

Lühinägevus ei põhjusta iseenesest paljudel lastel peale prillide või kontaktläätsete kandmise vajaduse probleeme. Müoopia tüsistused tekivad peamiselt täiskasvanueas ning on otseselt seotud müoopia ulatusega. Näiteks neil, kellel esineb suur müoopia, on 60-aastaselt 5,7% tõenäosus nägemise halvenemiseks nägemispuudeni, 75. eluaastaks tõuseb see tõenäosus 39%-ni.

Lühinägevuse riskitegurid

Lühinägevuse riskitegureid on uuritud pikka aega ning on leitud, et kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades kõrgema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. Kui suvel päikesepaistelisel päeval on õues valgustatus kuni 100 000 luksi, siis hästi valgustatud siseruumides vaid umbes 500 luksi. Silm kohaneb valgustaseme muudatustega väga tõhusalt ning seetõttu me ei taju, et erinevus nii suur on. Ka pilvise ilmaga on õues kordades suurem valguse intensiivsus kui hästi valgustatud ruumis.

Teise olulise tegurina soodustab lühinägevuse teket rohke lähitöö, mille alla kuulub arvuti ja nutiseadmete kasutamine, aga ka lugemine ja kirjutamine. Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks, mis avaldub nii käitumuslikes kui ka geneetilistes tegurites. Oluline on märkida, et erinevad geneetilised tegurid, kuigi laialdaselt uuritud, seletavad lühinägevuse teket vaid umbes 20% ulatuses.

Lühinägevuse ennetamine

Lühinägevuse teke on vähem tõenäoline kui järgida 2-20-20 reeglit:

Lühinägevuse tekke riski aitab vähendada ja juba välja arenenud lühinägevuse süvenemist pärssida lihtne elulaadipõhimõte. Lastel soovitatakse järgida 2-20-20 reeglit: viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ning iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja, klassiruumi teise otsa). 

Oluline on tagada ka töökoha hea valgustatus ning julgustada lapsi jalgsi koolis käima. Mitmes Aasia riigis, kus lühinägevus on väga laialdaselt levinud ning probleem saavutanud lausa epideemia mõõtmed, on alustatud programmidega, mis suunavad lapsi koolitundide vahel rohkem aega õues veetma ning on leitud, et neil meetmetel on lühinägevuse ennetamisele positiivne mõju.

Lühinägevuse ravi

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need meetodid ei takista silmal edasi kasvamast ning ei mõjuta seega lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on kasutusele võetud uued tõenduspõhised meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks teaduslikult tõestatud meetodiks on atropiini silmatilgad. 

Atropiini leidub karumustika (Atropa belladonna) marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Alles aastal 2006 avaldati uuring, milles näidati veenvalt, et atropiin pärsib ka silma kasvu ning järgnevatel aastatel tehti kindlaks, et see toime avaldub juba väga väikese kontsentratsiooni juures. Kui silmatera laiendamiseks kasutatav atropiini kontsentratsioon on 1%, siis silma kasvu pärsib ka juba 0,1%-line, 0,05%-line ja 0,01%-line atropiinilahus. Niivõrd madal atropiini kontsentratsioon enamikul inimestel pupilli ei laienda ning kõrvaltoimeid esineb vaid umbes 5%-l ravi saavatest lastest.

Lühinägevuse ravis kasutatakse ka spetsiaalseid kontaktläätsesid, nt multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid. On teaduslikult tõestatud, et sellised müoopia ravi läätsed pärsivad samuti silma kasvu, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Lühinägevuse, Eestis käimasolevate uuringute ja müoopia ravi kohta saab lisainformatsiooni www.itk.ee/muoopia või kirjutades muoopia@itk.ee.

Colonna Heategevusfond toetab

Heade toetajate abiga annetab Colonna Heategevusfond ITK Silmakliinikule 22 547 eurot müoopia uurimiseks mõeldud keratorefraktobiomeetri ostmiseks.

Alles hiljuti maailmas kasutusele võetud aparaadil on spetsiaalselt lühinägevusega laste uurimiseks ja ravi jälgimiseks välja töötatud andmebaasid ning tarkvara, mis lihtsustavad oluliselt lühinägevuse jälgimist ja ravi planeerimist. Aparaat on kompaktne ja lapsesõbralik, sest ühe masinaga saab mõne hetkega jäädvustada kõik vajalikud parameetrid ning last ei pea uurima mitme eri aparaadiga.

Toeta Colonna Heategevusfondi projekte ühekordse või püsiannetusega. Loe lähemalt siit: https://colonnacharity.ee/toetajale/ 

Eesti viljatusravi toetuseks annetati rekordilised 100 000 eurot

Colonna Heategevusfondi ja Ida-Tallinna Keskhaigla koostöös korraldatud heategevuskampaaniaga „Aita lapsed ellu“ kogutud rekordilise 100 000-eurose annetussumma eest soetati ITK Viljatusravikeskusele Eestis esmakordne uue põlvkonna embrüoskoop, mis tõstab viljatusprobleemiga võitlevate perede jaoks lapsesaamise tõenäosuse senise 35% asemel kuni 50%-ni.

2019. aasta lõpus läbi viidud heategevuskampaania „Aita lapsed ellu“ eesmärk oli koguda raha Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskusele uue aegvõttega embrüoskoobi (Time-lapse incubator) soetamiseks. Eestis on sarnane embrüoskoop esmakordne, kuid vajadus selle järele oli suur, sest keskmiselt iga kümnes perekond Eestis puutub kokku viljatusprobleemiga.

Uue seadme vajalikkust selgitab ITK Viljatusravikeskuse juhataja doktor Tiina Loog: „Embrüo on varajases arenemisjärgus olev loode, mis tekib, kui munarakk viljastatakse seemnerakuga. Kehavälisel viljastamisel kasvatatakse ja jälgitakse embrüoid laboritingimustes kuni 6 päeva.

Uuel embrüoskoobil on sisse ehitatud spetsiaalne kaamera, mis registreerib kogu embrüote arenguprotsessi aegvõtte ehk time-lapse tehnoloogia abil ja neid ei pea jälgimiseks kord päevas inkubaatorist eemaldama nagu seni kasutusel olnud inkubaatorite puhul tuleb teha. Seega on embrüod stabiilses kasvukeskkonnas, mis sarnaneb loomulikule bioloogilisele keskkonnale naise emakas. Uus seade võimaldab valida siirdamiseks välja kõige kvaliteetsemad embrüod ning tõsta rasestumise õnnestumise määra kuni 50%-ni ehk siis iga teise katse õnnestumiseni. See tagab paremad tulemused ka vanematele ja korduvate ebaõnnestumistega patsientidele ning väheneb varases staadiumis peetunud raseduste arv.“

Tervise Arengu Instituudi andmetel teostati 2018. aastal Eestis 3011 viljatusravi tsüklit, mida on 5% enam kui aasta varem. 2018. aastal sündis kehavälise viljastamise tulemusel 444 last, mis moodustas 3,1% kõigist elussündidest – neist 209 last sündisid Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuse abil.

Valdav osa annetustest koguti 2019. aasta lõpus Colonna heategevuslikul galaõhtul osalenud eraisikutelt ja ettevõtetelt. Suurimad panustajad olid Colonna Heategevusfondi asutaja Roberto de Silvestri, Colonna investeerimisfirma kaasasutaja Andrea Agostinone, mitmed ettevõtte investorid ning külalised.

Colonna Heategevusfondi nõukogu esimehe Roberto de Silvestri sõnul on Colonna alates 2013. aastast kogunud annetusi vastsündinute või enneaegselt sündinud laste toetamiseks, kuid sel aastal otsustati tähelepanu pöörata peredele, kellel lapse saamine on raskendatud. “Kahjuks peavad viljatusprobleemiga silmitsi seisma väga paljud pered, ent kõik väärivad võimalust, et neil sünniks terve ja väga oodatud laps. Südamlik tänu annetajatele nii Eestist kui mujalt riikidest, kes andsid märkimisväärse panuse Eesti viljatusravi toetamiseks,” sõnas Silvestri.

2018. aastal loodud Colonna Heategevusfondi asutaja on kinnisvarainvesteerimisfirma Colonna, kes alates 2013. aastast on heategevuskampaaniate käigus kogunud vastsündinute ja ennetähtaegsete laste aitamiseks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Pelgulinna sünnitusmajadele ning erinevatele maakonnahaiglatele üle 310 000 euro. Eelnevatel aastatel on soetatud vastsündinute elustamislaud, kuvöös, vastsündinu ajumonitor, aju hapnikusisalduse mõõteseadmed, enneaegselt sündinud laste stabiliseerimislaud, kardiotokograafia aparaadid ning renoveeritud kaks peretuba.

Colonna Heategevusfond koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla Sünnitusmajaga kogus heategevuskampaania „Aita päästa elu“ käigus vastsündinute toetuseks rekordilised 90 680 eurot.

Colonna Heategevusfond koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla Sünnitusmajaga kogus heategevuskampaania „Aita päästa elu“ käigus vastsündinute toetuseks rekordilised 90 680 eurot. Kogutud summast kasutati 30 000 eurot Ida-Tallinna Keskhaigla Sünnitusmajale sügavalt enneaegsete laste stabiliseerimislaua ostmiseks ning 45 000 eurot annetati kolme Eesti maakonnahaigla sünnitusosakondadele KTG-aparaatide soetamiseks.

2018. aasta lõpus läbi viidud heategevuskampaania „Aita päästa elu“ eesmärk oli koguda raha Ida-Tallinna Keskhaigla Sünnitusmajale sügavalt enneaegsete laste stabiliseerimislaua LifeStart ostmiseks. Kampaania osutus seni edukaimaks kinnisvarafirma Colonna eestvedamisel läbi viidud heategevuskampaaniaks – kokku annetati laste toetuseks 90 680 eurot, mida on oodatust enam kui kolm korda rohkem. 65 000 eurot annetasid sünnitusmajale Colonna heategevuslikul galaõhtul osalenud eraisikud ning ettevõtted. Suurimad panustajad olid Colonna Heategevusfondi asutaja Roberto de Silvestri, Colonna investeerimisfirma kaasasutaja Andrea Agostinone, mitmed ettevõtte investorid ning külalised. Ülejäänud osa kogunes laiema meediakampaania käigus. Heategevuskampaania raha eest soetatud enneaegsete laste stabiliseerimislaud LifeStart on jõudnud tänaseks juba Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikusse. Varem ei olnud sarnast stabiliseerimislauda Eesti sünnitusmajades, kuid vajadus selle järele oli suur.

Keskhaigla Sünnitusmaja neonatoloogia osakonna juhataja doktor Pille Andressoni sõnul jõuab uus stabiliseerimislaud mobiilse seadmena nii sünnitustuppa kui ka operatsioonisaali, olles vajalik keerulise sünnilooga ja enneaegsete vastsündinute abistamisel. „Stabiliseerimislaud on ainulaadse disainilahendusega elustamisseadmetega varustatud vastsündinu soojendusvoodi, mis on kergesti paigutatav ema lähedale. See loob tingimused viivitada vastsündinu nabaväädi läbilõikamisega ja aitab sügavalt enneaegsel beebil üsavälise eluga loomupäraselt kohaneda, kuna laps saab platsentast veel mõnda aega hapnikurikast verd, et avaneks tema kopsud ja ta hakkaks iseseisvalt hingama. Samal ajal on võimalik koheselt alustada abi vajava beebi hingamise ja südame töö toetamisega. Meie ämmaemandad ja arstid on läbinud koolituse ja väga rahul kõigi stabiliseerimislaua võimalustega.“ Lisaks stabiliseerimislaua soetamisele kasutab Colonna Heategevusfond 45 000 eurot Lõuna-Eesti, Rakvere ja Kuressaare haigla sünnitusosakondade toetuseks. Nimetatud maakonnahaiglad kasutavad 15 000-euroseid annetusi loote seisundi jälgimiseks mõeldud kardiotokograafide ehk KTG-aparaatide ostmiseks. Uued aparaadid on haiglatele väga vajalikud, kuna Lõuna-Eesti ja Rakvere haiglal on tänaseni kasutuses olnud kaks KTG-aparaati vanusega 15 ja 20 aastat, Kuressaare haiglal vaid üks aparaat, mis on pidevas kasutuses. Seadmete ostust üle jääv summa suunatakse Colonna Heategevusfondi tulevaste heategevusprojektide katteks.  

Colonna Heategevusfondi asutaja Roberto de Silvestri: “Tunneme suurt uhkust ja rõõmu, et Colonna eestvedamisel toimunud heategevuslikud kampaaniad on aasta aastalt osutunud üha edukamaks ja toonud abi nii paljudele väikestele ilmakodanikele. Meie siirad tänusõnad kuuluvad paljudele annetajatele nii Eestist kui mujalt riikidest. Tunneme suurt rõõmu, et saame sel aastal ulatada abikäe ka väiksematele Eesti maakonnahaiglatele senisest veelgi kvaliteetsema sünnitusabi tagamiseks. “ 2018. aastal loodud Colonna Heategevusfondi asutaja on kinnisvarainvesteerimisfirma Colonna. Alates 2013. aastast on heategevuskampaaniate käigus kogutud vastsündinute ja ennetähtaegsete laste aitamiseks Ida-Tallinna Keskhaigla ja Pelgulinna sünnitusmajadele ning erinevatele maakonnahaiglatele üle 210 000 euro. Eelnevatel aastatel on soetatud vastsündinute elustamislaud, kuvöös, vastsündinu ajumonitor, aju hapnikusisalduse mõõteseadmed ning renoveeritud kaks peretuba.


Pelgulinna Sünnitusmaja sai ligi 70 000-eurose rekordannetuse vastsündinute elustamislaua soetamiseks

Heategevuskampaaniaga “Aita elustada elu” koguti Colonna eestvedamisel 2017. aasta lõpus kokku rekordilised 68 465 eurot, mida on ligi 2 korda enam kui algselt plaanitud. 50 000 eurot annetasid sünnitusmajale Colonna heategevuslikul galaõhtul osalenud eraisikud ning ettevõtted ja ülejäänud summa kogunes laiema meediakampaania käigus. Suurim panustaja oli Colonna asutaja ja tegevjuht Roberto de Silvestri, kes annetas eraisikuna sünnitusmajale 4000 eurot.

Toetuse eest soetas Pelgulinna Sünnitusmaja kaasaegse vastsündinute elustamislaua, millel on olemas kõik vajalikud seadmed vastsündinu seisundi jälgimiseks, et saada kiiret ja usaldusväärset infot tema tervisliku seisundi kohta ning vajadusel beebit kiiresti abistada. Üle jääva summa kasutas sünnitusmaja samuti vajalike meditsiiniseadmete soetamiseks.

“Oleme uhked, et Colonna eestvedamisel toimuva heategevuskampaania haare, osalejate arv ning kogutud annetused on iga aastaga kasvanud. Tänavune kampaania oli läbi aegade kõige edukam: suutsime algset eesmärki ligi 2 korda ületada. Tänan kõiki annetajaid nii Eestist kui mitmetest Euroopa riikidest, kes pidasid vajalikuks anda oma panus,” lausus Colonna tegevjuht Roberto de Silvestri.

Vastsündinud said tänu heategijatele kaks hapnikusisaldust mõõtvat seadet

2016. aasta lõpus toimunud heategevuskampaania „Aita mõõta elu“ kogus annetusi NIRS-aparaadi ehk vastsündinute kehas ja ajus valutult hapnikusisaldust mõõtva seadme soetamiseks Keskhaigla Sünnitusmajale.

Oma panuse Keskhaigla Sünnitusmajas seni puudunud hapnikumonitori ostuks andsid rohked telefoniannetajad, Colonna Kinnisvara, ettevõtte aastalõpugala külalised ning suurtoetajad Inbank ja Hansapost. Kuna häid inimesi, kes otsustasid abivajajaid aidata, kogunes niivõrd palju ja kokku koguti veidi üle 33 000 euro, õnnestus soetada lausa kaks hapnikumonitori.

Kampaania eestvedajale Colonna Kinnisvarale oli seekordne vastsündinute toetusprojekt juba järjekorras neljas. „Meie igapäevatöö on seotud pikaajaliste investeeringutega. Niisamuti soovime tulevikku vaadata oma heategevuslike algatustega. Koostöö sünnitusmajadega muudab elu paremaks nii uutel ilmakodanikel kui ka Eestis tervikuna,“ ütleb Colonna Kinnisvara juhatuse liige Roberto de Silvestri. 

Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloogia ehk vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Andressoni sõnul on tegu äärmiselt olulise aparaadiga. „Hapnikusisalduse mõõtmine erinevates organites oluline näitaja beebi verevarustuse hindamiseks. Kuivõrd hapnik on kõigi jaoks eluks vajalik, mõõdamegi me selle seadmega kaudselt ju elu,“ selgitab Andresson. 

NIRS-meetodi kasutamine on vastsündinute intensiivravis lahutamatuks osaks. Koos teiste monitooringumeetoditega loob see kõik võimalused erinevate haiguste täpseks diagnoosimiseks ja võimalikult efektiivseks raviks. „Antud juhul on oluline just see, et andurid kinnitatakse vastsündinu kehale valutult, vältides sellega lapsele häirivaid ja valulikke protseduure,“ lisab dr Andresson.