HOIAME LASTE SILMI!

Mis on lühinägevus?

Lühinägevus ehk müoopia on nägemissüsteemi omapära, mille puhul kaugelasuvaid objekte on raske selgena näha. Selle põhjuseks on asjaolu, et silmamuna on veidi pikem kui tavalisel silmal ning valguskiired koonduvad mitte õigesse kohta võrkkestale, vaid võrkkesta ette. Teravalt nägemiseks vajab inimene miinusprille või -kontaktläätsesid.

Lühinägevus kujuneb välja tavaliselt varases koolieas. Müoopia tekib silma liiga kiirest ja ulatuslikust kasvust võrreldes lapse ealise normiga. Müoopia on definitsiooni järgi silma refraktsioon alates -0,5 dioptrist. Lühinägeva lapse miinusprillide tugevus suureneb ja müoopia võib süveneda väga erineva tasemeni. Suureks müoopiaks nimetatakse silma refraktsiooni alates -6 dioptrit. Üldjuhul progressioon peetub, kui silm enam ei kasva, sageli varases täiskasvanueas.

Varane lühinägevus ei pruugi endast kohe märku anda. Sageli ei ole eelkooliealisel lapsel mingeid probleeme ei kodus ega lasteaias. Ka kooli minnes võib laps istuda tavapäraselt klassiruumi keskmises pingis ja tahvlile üsna hästi näha. Üheks lühinägevuse sümptomiks on kissitamine tahvlile või televiisorit vaadates. Kui laps soovib õppeaasta edenedes istuda klassis ettepoole, sest ta ei näe enam tagumisest pingist, on see kindel märk lühinägevuse arengust. Samamoodi võib lühinägev laps vaadata televiisorit kodus väga lähedalt.

Kui palju esineb lühinägevust?

Kui aastal 2010 moodustasid müoobid 28% maailma rahvastikust, siis Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on aastaks 2050 maailmas 50% inimestest lühinägevad.

Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem. Euroopas jääb müoopia levimus mõnes riigis juba praegu 40–50% piiresse. Aasias räägitakse tänapäeval „müoopia epideemiast” – teatud piirkondades Ida- ja Kagu-Aasias on 80–90%-l elanikest lühinägevus.

2018–2019 ITK silmakliiniku arstide tehtud pilootuuringus esines 123 Tallinna koolilapse seas lühinägevust 31%.

Lühinägevuse tüsistused

Müoopia tekib lapseeas ja võib aastate jooksul oluliselt süveneda, viies potentsiaalselt nägemist ohustavate tüsistuste tekkele, nt kollatähni ja võrkkesta degeneratsioonid, võrkkesta rebendid ja irdumine, glaukoom, katarakt.

Lühinägevuse tüsistused on tingitud silma liigsest kasvust ja „väljavenimisest”. Müoopia võib tüsistuda nägemislanguse ja potentsiaalselt pimedusega. Umbes 10%-l müoopidest areneb maakuli müoopiline degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Lühinägevuse puhul on kõrgenenud risk ka glaukoomi ja võrkkesta irdumise tekkeks. Nende haiguste tulemusena tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu. Müoopidel on suurem risk katarakti ehk hallkae tekkeks, mida on võimalik kirurgiliselt ravida.

Lühinägevus ei põhjusta iseenesest paljudel lastel peale prillide või kontaktläätsete kandmise vajaduse probleeme. Müoopia tüsistused tekivad peamiselt täiskasvanueas ning on otseselt seotud müoopia ulatusega. Näiteks neil, kellel esineb suur müoopia, on 60-aastaselt 5,7% tõenäosus nägemise halvenemiseks nägemispuudeni, 75. eluaastaks tõuseb see tõenäosus 39%-ni.

Lühinägevuse riskitegureid on uuritud pikka aega ning on leitud, et kõige rohkem suurendab lühinägevuse tekke riski lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades kõrgema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. Kui suvel päikesepaistelisel päeval on õues valgustatus kuni 100 000 luksi, siis hästi valgustatud siseruumides vaid umbes 500 luksi. Silm kohaneb valgustaseme muudatustega väga tõhusalt ning seetõttu me ei taju, et erinevus nii suur on. Ka pilvise ilmaga on õues kordades suurem valguse intensiivsus kui hästi valgustatud ruumis.

Teise olulise tegurina soodustab lühinägevuse teket rohke lähitöö, mille alla kuulub arvuti ja nutiseadmete kasutamine, aga ka lugemine ja kirjutamine. Samuti on lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus, suurem risk lühinägevuse tekkeks, mis avaldub nii käitumuslikes kui ka geneetilistes tegurites. Oluline on märkida, et erinevad geneetilised tegurid, kuigi laialdaselt uuritud, seletavad lühinägevuse teket vaid umbes 20% ulatuses.

Lühinägevuse tekke riski aitab vähendada ja juba välja arenenud lühinägevuse süvenemist pärssida lihtne elulaadipõhimõte. Lastel soovitatakse järgida 2-20-20 reeglit: viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ning iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja, klassiruumi teise otsa). 

Oluline on tagada ka töökoha hea valgustatus ning julgustada lapsi jalgsi koolis käima. Mitmes Aasia riigis, kus lühinägevus on väga laialdaselt levinud ning probleem saavutanud lausa epideemia mõõtmed, on alustatud programmidega, mis suunavad lapsi koolitundide vahel rohkem aega õues veetma ning on leitud, et neil meetmetel on lühinägevuse ennetamisele positiivne mõju.

Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või -kontaktläätsedega, kuid need meetodid ei takista silmal edasi kasvamast ning ei mõjuta seega lühinägevuse süvenemist. Viimastel aastatel on kasutusele võetud uued tõenduspõhised meetodid, mis pärsivad lühinägevuse progressiooni. Kõige efektiivsemaks teaduslikult tõestatud meetodiks on atropiini silmatilgad. 

Atropiini leidub karumustika (Atropa belladonna) marjades ning see on olnud meditsiinilises kasutuses juba enam kui sada aastat silmatera ehk pupilli laiendamiseks ning läätse kuju mõjutava tsiliaarlihase lõõgastamiseks. Alles aastal 2006 avaldati uuring, milles näidati veenvalt, et atropiin pärsib ka silma kasvu ning järgnevatel aastatel tehti kindlaks, et see toime avaldub juba väga väikese kontsentratsiooni juures. Kui silmatera laiendamiseks kasutatav atropiini kontsentratsioon on 1%, siis silma kasvu pärsib ka juba 0,1%-line, 0,05%-line ja 0,01%-line atropiinilahus. Niivõrd madal atropiini kontsentratsioon enamikul inimestel pupilli ei laienda ning kõrvaltoimeid esineb vaid umbes 5%-l ravi saavatest lastest.

Lühinägevuse ravis kasutatakse ka spetsiaalseid kontaktläätsesid, nt multifokaalseid ja ortokeratoloogilisi kontaktläätsesid. On teaduslikult tõestatud, et sellised müoopia ravi läätsed pärsivad samuti silma kasvu, kuid nende efektiivsus on väiksem kui atropiini silmatilkadel.

Lühinägevuse, Eestis käimasolevate uuringute ja müoopia ravi kohta saab lisainformatsiooni www.itk.ee/muoopia või kirjutades muoopia@itk.ee.

Colonna Heategevusfond toetab

Heade toetajate abiga annetab Colonna Heategevusfond ITK Silmakliinikule 22 547 eurot müoopia uurimiseks mõeldud keratorefraktobiomeetri ostmiseks.

Alles hiljuti maailmas kasutusele võetud aparaadil on spetsiaalselt lühinägevusega laste uurimiseks ja ravi jälgimiseks välja töötatud andmebaasid ning tarkvara, mis lihtsustavad oluliselt lühinägevuse jälgimist ja ravi planeerimist. Aparaat on kompaktne ja lapsesõbralik, sest ühe masinaga saab mõne hetkega jäädvustada kõik vajalikud parameetrid ning last ei pea uurima mitme eri aparaadiga.

Toeta Colonna Heategevusfondi projekte ühekordse või püsiannetusega. Loe lähemalt siit: https://colonnacharity.ee/toetajale/